Töötajate õnnelikkus kui ettevõte edu saladus

Möödunud laupäeval jõudis Postimehe veergudele lugu, mis tutvustas ka laiemale avalikkusele tööõnne spetsialisti Tiina Saar-Veelmaa kogemusi ja mõtteid seoses töötajate rahulolu tagamisega (Niitra, 18.10.2015). Tooksin esile artiklist paar väga olulist mõtet: 

  • Kui keegi teeb tööd vastumeelselt, demoraliseerib see ka kolleege ja kogu töökeskkonda.
  • Ka kõige lihtsamat tööd saab teha lusti ja rõõmuga.
  • Kõik see näitab alahoidlikkust ja usalduse puudumist, inimesed ei osale ja pahatihti ka kannatavad. Kohvi- või suitsunurgas kirun ülemust, aga ma ei tee ka midagi asja muutmiseks, sest kardan koondamist või töökiusamise ohvriks sattumist.
  • Mitte alati ei pea ära minema, vahel annab asja ka kohapeal parandada ehk olemasolevat töösuhet korda teha. Neist asjadest peab saama rääkida.

Väga paljud Eesti töötajad on hetkel oma töökohal rahulolematud ja seetõttu ei pühendu ka maksimaalselt oma tööle. See omakorda toob kaasa pinged juhtide ja töötajate vahel ning võib viia ka töötajate lahkumiseni. Uute töötajate leidmine on suur aja- ja energiakulu, seega oleks kergem praeguseid töötajaid alles hoida ning seda on kõige parem teha töökeskkonna parandamise kaudu.

Esmalt on vaja olukord kaardistada – millega töötajad hetkel on rahul ja millega pole, milliseid muutusi nad ettevõttes sooviksid. Seejärel saab juba tegutsema hakata. Tiina Saar-Veelmaa personalitegevuse juures on oluline terviklikkus – oma igapäevases töös jälgib ta, et keegi ei jääks kõrvale ja kõik saaksid tunnustust (Saar-Veelmaa, 2014a). Samuti on terviklikkuse puhul oluline tagasiside- ja arenguprotsess, mille Saar-Veelmaa (2014b) on jaganud neljaks aastaajaks, kus igal aastaajal on oma eesmärk ja siht: kevad on uute alguste ja kasvuaeg, suvi suhete loomise ja tugevdamise periood, sügis on enesetäiendamiseks ning talv kokkuvõtete tegemiseks ja tunnustamiseks.

Teadlik ja järjepidev panustamine töökeskkonda ja töötajatesse tagab suurema rahulolu ning kõrgema töösse panustamise. Kui ettevõte hoiab oma töötajaid, siis pole vaja muretseda nende lahkumise ja tööjõu voolavuse pärast ning on võimalik keskenduda ettevõte arengule. Veelgi enam, pühendunud ja õnnelikud töötajad käivad ka ise välja ideid, kuidas ettevõtet arendada, ning aitavad hea meelega kaasa nende ideede rakendamisel.

Virve Kass


Kasutatud allikad:

1.     Niitra, S. 18.10.2015. Tööl ei pea kannatama. Postimees.[http://tarbija24.postimees.ee/3365021/tool-ei-pea-kannatama]

2.     Saar-Veelmaa, T. 2014. Lugu õnnest ehk terviklikust arenguringist Proeksperdi näitel. Director. [http://www.director.ee/lugu-onnest-ehk-terviklikust-arenguringist-proeksperdi-naitel/]

3.     Saar-Veelmaa, T. 2014. Tervikliku arenguringi filosoofia Proeksperdi näitel ehk kuidas muuta ettevõte õnnelikuks. Ettekanne koolituskonverentsil „Terviklikud lahendused“.[http://www.konverentsid.ee/wp-content/uploads/2014/11/Proekspert_koolituskonverents.pdf]




Kirjuta esimene kommentaar

Email again: