Kunstiteraapia toob organisatsiooni uut hingamist ja innustab ning inspireerib meeskondi

          Enamik inimesi veedab pea poole oma elust tööl. Meid igapäevaselt ümbritsev keskkond võib kas soodustada või takistada isiklikku, sotsiaalset ning nende kaudu ka tööalast arengut. Edu saadab tööandjat, kel oma ettevõtlikkuse, avatud meele ning uudishimu toel õnnestub luua enda ümber motiveeritud, väärtustatud ning rahulolev meeskond.

            On loomulik, et mingil hetkel pinged kuhjuvad ning tekib stress. Sama tavapärane käitumine peaks olema ka teadlik stressi leevendamine. Kunstiteraapia on üks meetoditest, mille abil saab argiväsimust leevendada ning enesesse jõudu koguda.

            Igasugune loov protsess on oma olemuselt tervendav. Kunstiteraapia annab võimaluse eneseväljenduseks tavapärasest erineval moel ning aitab mööda minna selgeksõpitud vastustest ja ratsionaliseerimisest. Kunstiga tegelemine – joonistamine, maalimine, voolimine – aitab näha oma varjatud tundeid ning hoiakuid, mis omakorda annab võimaluse kõigest soovimatust loobuda.

            Sageli juhtub, et me ei leia sõnu oma meeleolu või tunnete kirjeldamiseks, mis teeb raskeks ka nendest vabanemise. Kujutised, mis jõuavad sõnadest sügavamale, võimaldavad kõneleda asjadest, mida on liiga keeruline või raske sõnadesse panna. Seejuures pole kunstiga tegelemise kogemus või oskus sugugi vajalik. Kunstiteraapiat kasutatakse ärevuse ning stressi vähendamiseks ja madala enesehinnangu tõstmiseks.

            Organisatsiooni kontekstis on kunstiteraapiaks erinevaid võimalusi: alates lihtsast stressimaandavast ühistegevusest kuni organisatsioonis toimivate suhete analüüsi ja muutuste läbiviimiseni. Oleme harjunud sellega, et igal ettevõttel on omad reeglid, käitumismustrid jne.                             Kunstiteraapia annab aga võimaluse näha ning kogeda nii kolleege kui ka tervet organisatsiooni tavapärasest erinevast vaatenurgast. Kunstiteraapia aitab vabaks raputada rutiinist ning annab uue ja värskema hingamise kogu meeskonnale. Ühiselt tegutsemise läbi paranevad suhtlemisoskused ja keskendumisvõime ning üleüldine positiivne emotsionaalne laeng on garanteeritud.

            Põhjuseid, miks võiks kunstiteraapia alast koostegevust praktiseerida, on mitmeid. Kunstiteraapia võimaldab:

• leida lahendusi uuest vaatenurgast;
  
• saada motiveeriv impulss;
  
• jõustada meeskonda, nende ühtsust ning vastastikust toetust;
  
• õppida tundma ja tunnetama oma kolleege teisiti;
  
• tunda rõõmu uutest olukordadest ja erinevate tunnetuste koosjagamisest;
  
• mõista üksteist paremini ja seeläbi arendada koostööd;
  
• nii saada kui jagada inspiratsiooni.
  

Kunstiteraapia eestvedajaks meie juures on Ingrid Hindrikson:

”Minu loomisrõõmu salongiõhtud aitavad hetkeks peatada aja ning juhatada iseend koos kolleegidega avama ühiselt ust loovuseni. Läbi ühise tavapäratu tegevuse avame end uuel moel, avastame kaaslastes uut, näeme neid läbi inimliku prisma ja julgeme endki rohkem avada. Kui vähe me üksteisest tegelikult teame! Läbi piltide/maalide tunnetame me midagi igavikulist, meile kõigile omast, samas impersonaalset. Loovus ja inspiratsioon on kingitus, mis on suunatud teistega jagamisele. See on kauni sisenduse edasiandmine omal moel, mis kirgastab. Mina olen läbi oma loomingu saanud märksa õnnelikumaks inimeseks. Loomisrõõm annab hoopis uutmoodi impulsid minu elutunnetusse. Märkan iseend rohkem, naudin teisi inimesi-vaatlen neid kõrvalt ja püüan seda tunnetust jäädvustada-leian meie kõigi kogemuslikud ühisnimetajad lugudesse, piltidesse...Maailm muutub müstiliseks värvikaks paigaks, kus on nii palju avastada, tunnetada, kogeda, jäädvustada.....jagada. Mina tunnen jagamisrõõmu! Jagades kordistad õnnetunnet. Kui meil on ühes päevas kasvõi üks rõõmus ja õnnelik inimene rohkem, on meie ümber märksa rohkem head. Maailm võidab igast õnnelikust hetkest, jagatud õnnelikud hetked on aga erilise väega. See lainetus jääb nii jagaja kui ka saaja sisse ja ümber pikaks ajaks...!"

Tagasiside osalejatelt:

Ülle Poljakova, Tartu Kaubamajast:

“Ingrid on värvikas inimene. Me kõik olime siiski võõrad. Ometi üllatas kui lihtsalt me hakkasime arutama ja kaasa rääkima. Ma natuke isegi kartsin, et ma pole maalimisega tegelenud, kas saan hakkama. Tegelikult ma lihtsalt panin paberile oma emotsiooni ja tundeid läbi värvide ja olin enda vastu aus. Hea tunne jäi ja kodus pilti vaadates olen mõelnud, et peaks veel võtma pintsli ja maailma. Jäi tunne, et  tahaks veel.”

Kolleeg Virve: 

"Kui ma peaksin kahe sõnaga iseloomustama seda „tundi“ või sealt saadud emotsiooni, siis ma ütleksin, et oli kummaliselt-huvitav. Huvitav oli teada saada kellegi teise LUGU, kummaline oli aga see, et  enamalt jaolt võõrad inimesed saavutasid kiiresti „ühise hingamise“ ja nii palju oli rääkida ja arutada, oli erinevaid seisukohti ja pigem neid mõisteti mitte ei kritiseeritud."

Inspiratsiooni soovides,
Fookus Uuringud